Mul on selline lugu valgusega ja avarusega... ma pean alati avama kõik aknad mis on olemas ja olema seal kus on kõige rohkem päikest ja avarust. Ja kui toas juba on lambid, siis ma pean nad kõik põlema panema. Nii lihtne ongi :)
 
Ja ma panen seda kõike tähele... Kogu aeg vähemalt natukene ja vahepeal väga palju, ja see mõjutab alati seda kuidas ma ennast tunnen... või rohkem seda kuidas ma maailma kogen ja kuidas mu mõtted ja tunded liiguvad... :)
 
Sellepärast on õhtul väga ilus kodus olla... ja mida iganes sa teed, see on palju ilusam sellises valguses. Mõnikord isegi natukene sooviks, et õhtud oleks pikemad...
 
Ja samas veel rohkem meeldiks mulle, kui ma elaksin selles armas väikeses majas millest ma unistanud olen, ja kui selle katus ja enamus seinad saaks hommikul kuidagi kokku voltida ja ühekorraga aias ja päikeses ja samas ikkagi oma köögis hommikusöögiks pannkooke praadida :)
 
Aga ausalt... suvi peaks kestma kauem... Ja ma mõtlen juba mõnda aega, et millalgi ma peaksingi kolima kuhugi päikeselisemasse paika... Võib-olla ükskord on õige tunne ja see paik leiab mu ise üles... :) oleks armas, eksole :)...
 
Igaljuhul praegu on ilmselt aeg leida viise seda ilma nautida... Sooja valguse ja suurte tasside kakao ja ilmselt küpsetamise ja pehmete mõnusate riietega... Ja vahepeal peab rohelises pleedis elama, sest nii lihtsalt ei saa ma ju veel aknaid kinni panna :)...