esmaspäev, 27. september 2010
Sellel suvel ma armusin päikesesse ja sinisesse taevasse. Ma avan alati kõik aknad, tõmban kõik kardinad eest. Isegi praegu. Imelik on ärgata toas kus aknad summutavad kõik helid.
Ükskord lubati et igal lapsel võiks olla sülearvuti. See tundub mulle nii tobe... igal lapsel peaks olema aed ...
... muru ja lillede ja õunapuudega.
... muru ja lillede ja õunapuudega.
Ma elaksingi oma aias. Talvel tekkide ja tee ja raamatute
ja võrkkiigega.
Kujutan ette et keegi võiks mind kutsuda helesinise ookeani äärde. Ma tuleksin hetkega. Päriseks.
:)
Postitage kommentaar
Kirjuta mulle midagi... :)